Küttesüsteemide tasakaalustamine

Keskkütet oleme harjunud pidama iseenesest toimivaks hooneosaks ja unustanud , et tegemist on keeruka tehnosüsteemiga, mille ehitamine maksab palju ja hooldus nõuab täit tähelepanu.

Eesti Valitsuse poolt on kinnitatud eluruumidele esitatavate nõuete kohaselt ei tohi normaalne eluruumi temperatuur olla alla 18c* ja ületada 27c* välistemperatuuril -22c*.

Kuid enamus nõukogudeaegsetel korterelamutel on küttesüsteem amortiseerunud ja vajab remontimist. Energiasäästu saavutamise eesmärgina on soovitatav küttesüsteemis välja vahetada automaatika, soojasõlm, torustik ja korteris olevad radiaatorid. Küttesüsteemi tasakaalustamine ja automatiseerimine võib anda ligi neljandiku energiasäästu. Vana küttesüsteemiga on ühtlast temperatuuri praktiliselt võimatu saavutada. Välja reguleerimata ja tasakaalustamata küttesüsteem ei tööta korralikult, raiskab soojusenergiat ja sunnib kütte eest palju maksma-seega ei ole ükski majaelanik toasoojaga rahul.

Kuidas ära tunda ,et küttesüsteem vajab vahetust:

põhjendamatult suur kütteenergiakulu

pikk ruumide soojenemine hommikul

müra torustikes ja küttekehades

temperatuuride erinevused korruste ja ruumide vahel.

Liiga madal/kõrge temperatuur kogu hoones või selle üksikutes ruumides

Mida siis kujutab endast tasakaalustamine ?

Ideaalis peaks tasakaalustamist tegema üks kord. Kui küttesüsteemis midagi muudetakse , näiteks vahetatakse korteris välja radiaator siis korratakse tasakaalustamist. Teenust võib teha igal aastaajal, ainus nõue on, et radiaatorites peab vesi sees olema. Eesmärgiks on saavutada ühtlane temperatuur kõigis maja korterites-olenemata asukohast. Esimese sammuna tuleb majadele koostada projekt. Süsteemi tasakaalus hoidmiseks on vanades majades vaja paigaldada mitmed uued seadmed. Esiteks vaadatakse üle soojuskeskus, mis tagab küttevee temperatuuri vastavalt vajadusele. Oma katlamaja puhul on see küttesüsteemi regulaatori osa, kaugkütte puhul soojussõlm. Keskküttepüstikutele paigaldatakse liiniseadeventiilid(Danfoss ja Comap), mis tagavad küttevee optimaalse jaotuse püstikute vahel. Igale radiaatorile pannakse radiaatoriventiilid ja termostaatventiilid (ühte korpusesse kokku ehitatud). Esimene hoiab püstikutes tasakaalu, teise kaudu on võimalik ise toatemperatuuri reguleerida. Alles siis, kui kõigis radiaatorites on vajalikud vooluhulgad ja harude ning püstikute läbivool võrdub radiaatorite vooluhulkade summaga, on küttesüsteem tasakaalus.

Küttesüsteemi tasakaalustamistulemus:

küttekulude vähenemine

parandab elanike elutingimusi

motiveerib säästma energiat

tagab õige soojushulga jagunemise igasse majaossa

termostaadid võimaldavad elanikul endal igas ruumis sobiva temperatuuri valida ja hoida kokku veel 5-6% soojust.

Seega tuleks küttesüsteemi renoveerimine võtta ette nii kiiresti kui võimalik, seejuures ei tohi kahjustada olemasolevat süsteemi.

Soovid lisainfot?

Helista telefonil +372 56 539 15