Küttesüsteemi tasakaalustamine

Nõuded

Eesti Valitsuse poolt kinnitatud eluruumidele esitatavate nõuete kohaselt ei tohi normaalne eluruumi temperatuur olla alla 18 °C* ja ületada 27 °C* välistemperatuuril -22 °C*.

Enamus nõukogudeaegsetel korterelamutel on küttesüsteem amortiseerunud ja vajab remontimist. Energiasäästu saavutamise eesmärgina on soovitatav küttesüsteemis välja vahetada automaatika, soojasõlm, torustik ja korteris olevad radiaatorid. Küttesüsteemi tasakaalustamine ja automatiseerimine võib anda ligi neljandiku energiasäästu. Vana küttesüsteemiga on ühtlast temperatuuri praktiliselt võimatu saavutada. Välja reguleerimata ja tasakaalustamata küttesüsteem ei tööta korralikult, raiskab soojusenergiat ja sunnib kütte eest palju maksma, mistõttu ei ole ükski majaelanik toasoojaga rahul.

Kuidas ära tunda, et küttesüsteem vajab vahetust:

• Põhjendamatult suur kütteenergiakulu
• Pikk ruumide soojenemine hommikul
• Müra torustikes ja küttekehades
• Temperatuuride erinevused korruste ja ruumide vahel
• Liiga madal/kõrge temperatuur kogu hoones või selle üksikutes ruumides

Mida siis kujutab endast küttesüsteemi tasakaalustamine?

Ideaalis peaks tasakaalustamist tegema üks kord. Kui küttesüsteemis midagi muudetakse, näiteks vahetatakse korteris välja radiaator, siis tuleb küttesüsteemi tasakaalustamist korrata. Teenust võib teha igal aastaajal, ainus nõue on, et radiaatorites peab olema sees vesi. Eesmärgiks on saavutada ühtlane temperatuur kõigis maja korterites-olenemata asukohast. Esimese sammuna tuleb koostada projekt. Süsteemi tasakaalus hoidmiseks on vanades majades vaja paigaldada mitmed uued seadmed. Esiteks vaadatakse üle soojuskeskus, mis tagab küttevee temperatuuri vastavalt vajadusele.

Oma katlamaja puhul on see küttesüsteemi regulaatori osa, kaugkütte puhul soojussõlm. Keskküttepüstikutele paigaldatakse liiniseadeventiilid (Danfoss ja Comap), mis tagavad küttevee optimaalse jaotuse püstikute vahel. Igale radiaatorile pannakse radiaatoriventiilid ja termostaatventiilid (ühte korpusesse kokku ehitatud). Esimene hoiab püstikutes tasakaalu, teise kaudu on võimalik ise toatemperatuuri reguleerida. Alles siis, kui kõigis radiaatorites on vajalikud vooluhulgad ja harude ning püstikute läbivool võrdub radiaatorite vooluhulkade summaga, on küttesüsteem tasakaalus.